Kaisin eile La Boccal soitmas. Yrituse koige raskem osa oli sinna ja tagasi saamine. Yks vorr, kaks inimest, kaks lohe, kaks lauda ja auklik kruusatee. Kui ma siin alguses vaatasin silmad parani vorriga gaasiballoone vedavaid kodanikke, siis nyyd ei imestaks kui yhel paeval hakkan vorriga mooblit kolima...
Kuna ma pole juba augustist saadik siledal veel soitnud, siis vottis kaks minutit, kui lohe oli tais pumbatud, liinid kyljes ja mina vees. Sain seal taiesti yksi pool tundi oma ammu ara unustatud reilit harjutada, kui nagin kaldalt musta Nomadi vee poole liikumas. Nyyd saan ametlikult oelda, et olen Susie Maiga La Boccal trenni teinud :D
Kui aus olla siis tegelikult saime vast kymme minutit veel triibutada ja tuul kukkus taiesti ara. Aga ootan ponevusega tuult, sest vette on veetud slider ja usun, et jargmine kord on, mida vaadata :)
Pilti lubasid ka :P
ReplyDelete