Parast nelja kuud Cabaretel, oli Santo Domingo toeline kultuurielamus. Cabaretelt Santo Domingosse soita on lihtne, kohaliku taksoga Sosuasse, sealt valjub Caribe Tour suur konditsioneeriga buss iga tunni aja tagant pealinna.
Bussijaama joudsin pimedas ja see oli veidi hirmutav, sest bussijaama piirkond just kaunis ei ole ja hotelli mul broneeritud polnud, blond nagu ma olen, kargas kakskymmend kohaliku kohe oma abi pakkuma, aga keeldusin viisakalt...
Infost anti mulle turvamees kaasa, kes saatis mu ilusti hotelli, hotell oli paras urgas, aga soodsa hinna ja kesklinna laheduse tottu jain sinna veel teisekski ooks.
Jargmisel hommikul kiire kohvi ja linna. Takso pealt maha astudes leidsin end linna peatanavalt Galle El Condelt, ilus lai allee ainult jalakaijatele, aaristatud roiva ja suveniiripoodidega. Roivamood on siin kyll paris hull, soltumata soost, peab koik olema varviline ja edev, firmasildid on uhked, aga mina endine roivaala spetsialist, voin kyll oelda, et kogu toodang on eranditult Hiinas yhes ja samas vabrikus yhe loike jargi kokku ommeldud.
Kui keskvaljakule joudsin, tabas mind meeldiv yllatus, Vabariigi aastapaeva pidustused (27.veebruar iseseisvust 165 aastat) . Istusin Sigritehase kohvikus ja jarsku hakkas mangima kohalik hymn, kordki tuli mu uudishimulikkus mulle kasuks, tousin pysti, et naha, mis ymberringi toimub, teised turistid nii uudishimulikud polnud, minu ees lauas veetis Vabariigi Astapaeva seltskond piipu pahvivaid kohalikke harrasmehi, yks nendest noudis kategooriliselt istuma jaanud turistidelt, et need ka pysti touseks, kolm prouat teda ei kuulnud ja kui hymn oli loppenud, said korralikult habistatud selle eest, et nad kohalikku rahvust ei austa. Kogu linn oli elevil, sest kirikus oli president ise, siin maal on see suur asi oma silmaga ptresidenti naha. Minu jaoks koige huvitavam oli naha katustel snaipereid ja see, kui pidulik osa loppes, siis kihutsid valitsuse autod liialdamata 100km/h vanalinna tanavatpidi tsiklimeestest politsei saatel minema.
Linn vottis mul, kes ma pole juba mitu kuud yhtegi linna nainud, hinge kinni... Nii palju vanu ilusaid ehitisi, kuna hispaanlaste vallutatud ala, siis tanavad meenutavadki hispaania linnakesi, aga erilise mulje jattis Casa Reale ja Columbuse perekonna maja, koolis ajalootundides nii igavana tundunud keskaeg, oli nyyd kaega katsuda ja vagavaga huvitav... Valjak on sailinud paljus sellisena, nagu ta Columbuse vallutusretkede ajal ehitati, paiksekell, linna valvavad kahurid, vaikeste akendega synged keskaegsed majad, vanalinnale on voimalus tiir peale teha isegi tolleaegse kaarikuga.
Sigaritehas oli 10 ruudune tuba, monusat sigarilohna tais, myygil Caoba ja Cohiba sigarid, mida samas ruumis tubakalehtede vahele keerati. Oeldakse, et valgel naisel on Kariibidel yksi raske ringi liikuda, ma avastasin vastupidist, kohlikud olid ylimalt sobralikud, sigaritehases tahtsin vaid yhte vaikset sigarit osta, aga myygil olid vaid karbid, kui myyja kuulis, et tahan endale, pakkus mulle lahkelt extra naiste sigari ja raha selle eest ei tahtnud, mis on siinmaal, kus iga liigutus maksab, samuti ime.
Marko joudis linna paar tundi enne pimeda saabumist, tegin talle ka vaikse kiire ekskursiooni, mis tipnes sellega, et kirikust saime endale kaasa nn. giidi, tegi meile korraliku hispaaniakeelse ajalootunni ja tunni lopus, kui talle 50 peesot pakkusime, raputas pead ja ytles hind on 10 korda kallim, meil toesti rohkem polnud ja hind jai 50, algul kyll mossitas, aga parast meid seljakotiinimesi takseerides, leebus ja lopuks laksime sopradena lahku.
Keelega on Santo Domingos erinevalt Cabaretest kyll nii, et hispaania keelt PEAB oskama, siin ei raagi inimesed toesti inglise keelt peaaegu mitte kuskil.
Ohtu lopetasime romantiliselt Kariibi mere aarses kohvikus kohaliku rahvustoidu lambi ja valge veiniga taustaks Vabariigi Aastapaeva ilutulestik.
Selliste hetkede parast tasub elada!
