Päev tõotas hea tulla, yr.no prognoosis lauspäikest ja tuult 9-10m/s...Tegelikkuses lasin lohe puu otsa ja hiljem lõõgastava surfi asemel 3 h puhast stressi...
Kõik oli tip-top, päike oli liiva nii soojaks kütnud, et kannatas paljajalu tuult oodata. Kogenud jalgratturi käest saime infot selle kohta, et kuu loomise ajal tuult pole, aga loota on (uskumatu, aga kõik me neli surfarit kuulasime suu ammuli, mida mees tuulest teadis ja tuli välja, et teadis rohkem kui meie).
Ratturi poolt lubatud kellaajal tuul tekkis, hops 11m2 üles ja vette, esimese hüppe ajal tundsin, et midagi kuskil rebenes, arvasin, et QR, maandudes sain aru, et ei olnud QR, hoopis trapets, seisin seal "kondoom" peas, lohe tuuleakna servas ja niikaua kui mõtlesin, mis teha, otsustas lohe asukohta muuta ja ennast kerra tõmmata, sain Amperile, kes just kaldalt startis, veel karjuda, mine ruttuuuuu, kui lohe hästi graatsiliselt üle Amperi pea kagu poole suundus, ilusti ja pikalt lendas, kuni mingi eriti kõrge lehtpuu ette jäi...
Oma mehe poole pean jälle uue pilguga vaatama, puu oli maja kõrgune, aga lohe ta sealt kätte sai :) Kuna 11m2 tahtis peale õhulendu Sailclinicusse, võtsin 9m2, mis oli ilmsegelt vähe (mida ei saa muidugi öelda vahepeal randa tekkinud lohede kohta). Lisaks veel fotograaf (i.k. on selle kohta eriti kole väljend "do you know what I mean?) :D Liiklus oli väga hull ja tuule ja/või suurema lohe puudumisel sealt välja rabeleda oli võimatu :(
Värvikamaks tegi päeva see, et rannas oli tsikk (fotol), kes ei lasknud meestel võimutseda, viskas ilusaid raileysid ja kandis Paroskite procenter´i T-särki (I love Paros)!
He
No comments:
Post a Comment