Monday, January 17, 2011

Boardgirl 2010 - Eneli




Kuidas Sa avastasid lohesurfi?
See oli täielikult isa kaudu. Ta nägi rannas kedagi sõitmas ja üks päev lihtsalt ütles mulle, et tule, lähme vaatame. Ma nägin siis täiesti esimest korda üldse sellist asja, päris põnev tundus. Mul on nii hästi meeles see kord: Me läksime vaatama, Oll sõitis ja hüppas üle oma auto katuse. Isa ostis esimese lohe ja laua ning nii see läks.
Kui vana Sa olid siis?
Ma ei mäletagi täpselt, kas ma olin 12 või 13
Kaua Sul kulus õppimiseks ja kes Sind õpetas?
Ma ei saagi täpselt öelda, kui kaua kulus. Nüüd on juba IKO koolitused ja makstakse üsna suur summa raha, tegeletakse peaaegu ainult Sinuga ning paari päevaga saad juba esimesed triibud, tol ajal oli veidi teistmoodi. Ufo ja Oll olid põhilised õpetajad. Ma ikka väga pikalt lihtsalt bodydragisin ja isa õppis enne sõitma. Ma olin üsna kerge ja lohe võis minuga ükskõik mida teha, isegi kui ta vees oli, siis ma ei suutnud jalgu vastu hoida, hirm oli samuti suur alguses. Lõpuks õpetasid ikka kõik, kes rannas olid, alati jagati õpetussõnu.
Kaua Sa sõitnud olid, kui esimesed trikid välja tulid?
Aasta umbes. Väiksed hüpped polnud eriline raskus, aga siis tuli juba backroll ka. Tore on meenutada selliseid asju, ma nii hästi mäletan, see oli kullipesas ja ma olin NII õnnelik, kui ma esimest korda selle ära tegin, üsna kohe tuli välja, hirmust tuli lihtsalt üle saada.
Oled Sa surfates ohtlikku olukorda sattunud?
Olen, ohtlike olukordi on olnud kindlasti päris mitu, ekstreem sport siiski, aga kõige paremini on meeles see, kui tuul oli üsna suur ja ma kukkusin nii, et laud tuli jalast. Tuul käis täiega üle ja lihtsalt lohisesin kõrkjate poole. Mitte midagi ei saanud teha, haarasin kõrkjastest kinni. Lohet ka kuidagi ära ei tahtnud lasta, ma ei suutnud üldse otsusele jõuda, mida ma üldse tegema pean, Tervise Paradiis tundus päris õudne sel hetkel. Õnneks isa märkas, et ma olen jamas ja tõi mulle laua. Pärast olid käed verised kõrkjatest. Kui laua sain, siis sõitsin ruttu kaldale, laud all saab palju paremini tuulele vastu. Hirmus oli küll.
Mis on ekstreemseim sündmus, mida mäletad ?
Iga kord on lohega omamoodi ekstreemne, ei oskagi kohe seda kõige kõigemat välja tuua.
Mis on Su parim trikk?
Lihtsalt trikkidest on parim railey ja kiteloop ilmselt. Tegelikult on asi niimoodi, et see suvi läks päris wakestyle’ile kätte ära, meil on Pärnus nüüd pisikene park ja sai koguaeg obstraakleid lastud ja see ongi see, mida ma kõige rohkem armastan! Kikkerist ja boxil praegu parim üks kaheksa, aga kohe kui vette saan on kolm kuus, kindel värk! Sellest jäi nii vähee! Andke ainult vesi, box ja tuul!
Millistel võistlustel oled osalenud, milliseid kohti võitnud?
Jam session 1. koht (2009)
Kitejump 3. koht (2009)
Amserv cup hangtime 2. koht (2010)
Kite Fiesta Leedus 4. koht (2010)- Parim kogemus ilmselt
Aloha kite challenge
Snowkitespeed
ja Lumelaua EMV krossis 2. Koht kah
Kas Sul sponsor on?
Extreme Sport ja mu vanemad. Mainin ära Pipelife ka, sest nemad sponsoreerisid meid mitmeid, kes siin wakestyle Pärnus harrastavad ja tänu neile see talv on olnud nii supper! Sponsoreid võiks alati rohkem olla 
Millise firma varustust kasutad?
Cabrinha
Kes on Su eeskujud lohesurfi alal?
Mu suurim eeskuju on meie Pärnu oma surfar Säga.
Milline on Su lemmikspot Eestis? Välismaal?
Minu oma homespot ehk Pärnu.
Välismaal on veel palju spote, mis vajavad avastamist. Praegune lemmik on Mauritius.
Mille poolest talvine surf ja suvine surf erinevad, kas Sinu jaoks on suur vahe, kas surfad soojas vees või lumel või pakuvad nad Sulle ühtmoodi pinget?
Talvel on palju rohkem vabadust, mõni päev on lihtsalt täielik freeride ja igav ei hakka, me lihtsalt sõidame absoluutselt igalpool ning otsime põnevaid asju. Alles see talv trippisime Pärnust Munalaidu ka, umbes 50 km ja nüüd tänu Pipelifele saame toru libistada. Pipelifele olen ikka väga tänulik. Tänu sellele muutus talvine sõit minu jaoks palju vägevamaks! Samas mulle meeldib suvel siiski rohkem, mõnus soe ja vesi on ikka parem. Ägedad on mõlemad!
Millega Sulle vabal ajal veel meeldib tegeleda?
Kõigega, mis on võimalikult põnev ja pakub pinget. Lumelaud, wake, kaabel...
Mis on Su plaanid tulevikuks?
Lõpetan kooli ära ja käiks ikka ülikoolis kah ära, siis tahan ringi reisida ning surfata, surfata, surfata!
Mida lohesurf Sulle on andnud?
Praegu ütleks küll, et kõik. Ma ei kujutaks oma elu ette ilma lohesurfita. Kõik keerleb tuule ümber, plaane sean tuule järgi, enamik sõpradest on surfarid.
Kas oled millestki pidanud loobuma surfamise pärast?
Millestki suurest küll mitte. Kui tuul puhub tuleb ikka loobuda mõnest asjast. See on juba nii loomulik.
Kuidas Su pere Sinu harrastusse suhtub? Õpetajad koolis?
Pere suhtub väga hästi, isa ise harrastab samuti lohesurfi. Ema jaoks on ainus probleem, et terve maja on suvel liiva täis. Muidu on kõik okei.
Õpetajaid pole veel häirima hakkanud, ma loodan, vahel lihtsalt kaon ära, kui puhub.
Kas midagi tähtsat jääb tegemata ka surfi pärast?
Ei jää, sest surf on üks kõige tähtsamate seast! 
Lõpetuseks; Sul on kindlasti palju fänne, ütle nüüd nende rõõmuks või kurvastuseks, kas Sul oma poiss-sõber on?
Ehee, ei, mul ei ole oma poiss-sõpra.

Monday, January 10, 2011

Aasta uus

2011 on alanud tõsise snowkite tähe all. Juba aasta esimesel päeval vedasin kergest pohmellist ja magamatusest hoolimata end lõunapaiku Jürisse. Rahvast oli üllatavalt palju ja ilm mõnusalt päikesepaisteline. Leidsin endale vaikse nurgakese veel ärasõitmata lumel põllu ühes servas, päris maantee ääres. Esimest korda lumel proovisin üht-teist aretada unhookis. Midagi väga välja ei tulnud, vana aasta viimane õhtu oli siiski oma jälje jätnud :) Aga ei häda, kukkuda oli vähemalt jube mõnus, lumi mõnusalt pehme nagu vatt.

Nädala sees sai paar vaba päeva võetud, et läbi viia mõned koolitused ja ise natuke hullata. Neljapäev ja reede praktiliselt möödusidki põllu peal toimetades.

Laupäevane prognoos midagi head päevaks ei lubanud ja reaalselt ka ei puhunud eriti. See eest, aga õhtul hakkas Tuulevana vaikselt kraane lahti keerama. Ristoga tegime kiire plaani ja juba tuiskasimegi Jüri poole. Mingi vend oli meist juba ette jõudnud ja sahistas üksinda pimedas. Tuult just väga palju ei olnud, aga sellest hoolimata pumpasime lohed täis ja läks sõiduks, kell oli selleks ajaks juba 21 saanud. Mida aeg edasi, seda paremini hakkas puhuma ja asi muutus järjest nauditavamaks. Risto lõhkus midagi kikkeritest ja mina ikka oma blindi maandumist. Kell 23 olin crashimisest ja lumes maadlemisest nii läbi, et oli viimane aeg päevale joon alla tõmmata.

Aasta algus on vähemalt olnud väga paljutõotav, jääb ainult üle loota tuuliste ilmade jätkumist terveks aastaks.

Kesa