Puhkuse lõpp

Tänane päev pani puhkusele ilusa punkti. Startisime vennaga juba hommikul 7 Mändjala poole, aga tüng, mis tüng. Kiirelt väike tiir ka Ööri rannast läbi, ....veel hullem tüng. Kimasime tagasi Mändjalga ja otsustasime siiski aerutada selle 5-6 m tuulega, sirgelt alla tuult ja kõmpides tagasi. Kella üheksaks oli juba korralikult tõstnud ja puhus tuulevana järjest tugevamalt. Peale lõunat oli rannas juba korralik liivatorm ja merel rullusid lained üksteise järel kalda poole. Peale lõunat vahetasin 10,5 seitsmese kite vastu ja seegi oli täiesti lõpuni maha tõmmatud. Suuna keeras lõpus side shore iks, nii et trajektoor kulges paremal halsil otse lainesse välja merele ja tagasi, mis mulle absoluutselt ei meeldinud. Meeldib hüpata siiski sileda vee pealt ja kuna laine vahe oli ka põhimõtteliselt olematu, siis ei saanud popi ka sinna kuidagi sihtida, seega tuli välja korralik tauni üritus. Aga ma ei vingu absoluutselt, nii head tuult ei ole juba sada aastat olnud, korralik punkt puhkusele igatahes. Ja nüüd Timo sünnipäeva tähistama!!!

Olen olnud laisk...

...aga üritan end parandada. Nüüd on sellest möödas juba 4 ja pool kuud kui sai tagasi tuldud, aga ei ole siia suutnud (viitsinud) ridagi kirjutada, ok asun nüüdsest tihedamini asja kallale.
Üritan lühidalt kokku võtta, mis selle aja jooksul on Eestis toimunud:
Märtsis sai isegi mõned korrad snow kite sõita saares, mis võrreldes 28 kraadise vee ja 32 kraadise õhutemp tingimustega oli nagu öö ja päev, aga harjumine kulges päris kiirelt.
Edasi oli vaja endale kiirelt uus korralik varustus muretseda kuna peale veits üle aastast trippamist ei olnud vanast enam suht midagi järgi. Väga täpselt enam ei mäleta, aga esimest korda sai vist jälle siinmail vett proovitud aprilli keskel. Kui aus olla, siis ootasin hullemat. Muidugi susside, kinnaste ja kapuutsiga sõitmine on paras p...., kuid mis sa ikka teed, ega tuulega ju koopasse passima ei jää.
Peale aastast instruktori tööd, ei suutnud ka siin ilma selleta ja mai kuus olnud soojalaine ajal sai paar õpilast ilusti lauale upitatud. Tuule üle küll kurta ei saanud kuni juuli alguseni, poleks pidanud tööl käima, oleks saanud täiesti arvestataval hulgal sõidutunde koguda, aga ega ma virise, olen saanud piisavalt merel kaarutada.
Kui heita pilk kohe läbisaavasse juulisse, siis siingi on tegelikult päris hulgaliselt tuuliseid päevi olnud, mis on Eesti oludes väga ebaharilik. Eriti õnnelikud on saarte elanikud, neile ikka jagatakse iga nädal midagi.
Hetkel olengi ilusasti puhkamas Saaremaal alates esmaspäevast ja praegu on puhunud kolm päeva ning prognoosi jätkub veel ka homseks. Kolmapäeval sai Pidulas käidud, puhus 6-8 m, kokku 2 h puhast kulda, mis lõppes nii järsku nagu oleks keegi toa ukse kinni tõmmanud. Aga linnuke oli jälle kirjas ja tuju hea. Eilne päev algas Mändjalas, aga ei olnud seal väga millegi üle hõisata ja kimasime edasi Tehumardile, same sh.., sealt edasi juba Sõrve kuna Timo oli vahepeal oma udupeene mobiilside aparaadiga välja uurinud, et puhub 7-9 m. Kohale jõudes tervitas meid korralik paduvihm ja kõva 5-6 m tuult, tore. Pärast mõningast Sõrves nillimist, liikusime tagasi Mändjalga, et äkki ikkagi veab seal.....ja oh imet puhus täitsa korrlikult u 8-10 m ning padukaski rauges mõne aja pärast. Ja kui lõpuks veel päikegi pilve tagant välja lasti.... Ilusti 3 h sõitu ja 3 h koolitamist ning võiski päeval punkti panna ühe külma õllega.
Tänaseks oli jälle väga ilus prognoos Mändjalga, aga tegelikkuses oli suund veidi üle Sõrve sääre ja seega tuul lubatust tunduvalt vaiksem ja puhanguline. Timo ja Rants said korralikult triibutada ja mina terve päeva koolitada. Et asi väga üksluiseks ei jääks, kaotas Timo oma laua ära (raudselt meelega), mida mõningad kodanikud veel otsida aitasid. Kõik lõppes siiski õnnelikult ja laud sõitis omaniku auto katusel ilusti Kuressaare poole tagasi, et homme jälle valmis olla.
Homseks prognoos mõnevõrra parem kui tänaseks, nii et loodame kõige paremat.